Koht, kus vastandid tõmbuvad

Suvine pööripäev on hetk pooluste kohtumiseks. Põhjas püsivalt laiutav päev ja lõunasse saabunud öö viivad mõtted vastanditele ja kontrastidele. Miski oleks meisse justkui kodeeritud neid märkama, eristama, imetlema ja ühendama. Vastandid tõmbuvad nii inimeste, asjade kui nähtuste maailmas. Botikus ka.
Päev & öö 

Baarikultuuri seostatakse enamasti õhtuse ja öise vööndiga. Meie juures ulatab õhtule käe päev, mis on täis väga erisuguseid hetki. Hommikusi brunche sõpradega, siesetat võrkkiiges oma lemmikraamatuga, pärastlõunaseid minikontserte, töiselt asjalikke ja inspireerivaid koosolekuid, kiireid pinksiturnasid, kiigusessioone pere pisematega või lihtsalt pingil põõsavarjus hetkes olemist.

Ja kui tuledest kett pimeduse saabudes oma maagia loob, saab päris tihti metsikus linnadžunglis mahedate biitide saatel õõtsuda, värvikate inimestega kohtuda, mõnd uut põnevat kokteili nautida ja lasta end sellest endiselt veel veidi salajasena mõjuvast aiast võluda. Päev ja öö näitavad meile mõlemad oma ägedamaid külgi.

Päevane päikeseterrass versus öine Tiks

Uus & vana

Tehasehoone, kuhu Botik oma tänase kodu on rajanud, ehitati aastakümneid tagasi. Ajavaod meeldivad meile, neist igaüks räägib oma lugu. Küsime uut luues alati, kas ja kuidas saab see tuua välja olemasoleva võlu või funktsiooni.

Me ei lõhu vana, et luua uut. Me loome uut, et täiustada vana.

Ehk enimmärgatud näide uue ja vana kohtumist on aia keskel kõrguv torn, mis tehasesse kolides ja esimest korda tulevasi Botiku ruume külastades oma trööstituse alt piiluva potentsiaaliga silma jäi. Väsinud ilmega betoonkarkass ootas märkamist, hoolt ja uut elu. Kõik need tunnid planeerimist ja (vabatahtlikku) tööd lasevad täna tornis kohtuda inimestel, ideedel ja mõnusatel hetkedel. Aga selliselt, et ka vana tehase maamärgid meiega jäävad.

Botiku aiatorn 2019 versus 2021


Üleval & all

Oleme ilmselt kõik tundnud, kuidas keskkond ja meid ümbritsev enesetunnet mõjutab. Ja tihtipeale valime just need kohad, mis meie hetke tundega kõige paremini sobivad. Mõnikord on hea olla varjulises “urus”, teinekord eelistame maailma vaadata kõrgelt ja tunda, et lage ei ole. Igas mõttes.

Tahame, et külalised saaksid meie juures valida just selle koha, kõrguse ja vaatenurga, mis nendega hetkel kõige paremini sobib. Nii kerkis Botikut luues “esimese korruse” metsiku võsa ja tornialuse olemisruumi kõrvale kohe teinegi torni korrus, kust on hea aiamelu vaadelda või seltskonnaga privaatset olemist nautida. Sellest hooajast viib aiast algav keerdtrepp vastavatud katuseaeda päikeseterrassile, kust vaated üle katuste kaugustesse lasta. Ole üleval või all, varjus või valguses, täpselt seal, kuhu sinu tunne hetkel viib.

Päikeseline katuseterrass versus jahutav võsapinks 

Selge on see, et kontrastide nimekiri siin alles algas.  Milliseid tõmbuvaid vastandeid sina meil külas käies märganud oled? 
Eelmine
Põhjala Babüloni aed
Järgmine
Botiku aiaköök - sel suvel Purgis

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: