“Kas seekord PÄRISELT tuligi kevad, et jääda?”

Kõlab uskumatult. Tundsime esimesi kevade noote õhus juba üsna varakult, esimestes päikselistes veebruaripäevades. Eestlaslikul kombel aga oleme kevade kätte jõudmise osas skeptilised ja teame, et talv võib veel igal hetkel naaseda. Sel aastal on meile aga kingitud juba mitme nädala jagu kevade saabumise tunnet ning kui veel mõni lumi-dramaatiline talve lõppvaatus end ilmutab, ei heiduta see meie tärkavaid kevadisi meeli. 
Esimesed kevadised aia-hetked
Loe lisaks

Tule, nagu oled

Botiku aed on väike roheline jahutav oaas keset asfalti ja tehase betoonmaju. Aeda varjutavad eri liiki puud-põõsad, sõnajalad, siia-sinna potidesse istutatud herned ning vertikaalselt seinal kasvavad maitsetaimed. Aiaäärtes on oksahunnikud ja riisumata lehed. Kõik need täiuslikult lohakad-lopsakad salasopid annavad varju pisikestele ning veidi suurematele- putukatele, vihmaussidele, lindudele ja vahel aeda ekslevatele rebastelegi.
Botiku oaas
Loe lisaks

Kevadkutse!

Oh, on nii ilus kevadaeg- elevuse, ärkamise, tärkamise ja soojendavate päikeselaikude otsimise aeg. Linnatänavatel on tunda ootuse-elevust, seda kiirgab inimeste kevadsilmist. Elevust eesoleva soojuse, koosolemise, suvekogunemiste, rõõmu-naeru ja kerguse pärast. Kevadpäike on Botiku aia juba üles leidnud ning tasa avanevate pungade õrn rohelus on maalimas üle liiga kaua hallikirjuna olnud aeda. Hoovivõsa puud-põõsad ärkavad vaikselt talveuinakust ja nii ka meie…Me ei jõua ära oodata, et näha väikeseid ja suuri nautlejaid taas lopsakas rohelises aias mõnusa muusika saatel õõtsumas või hoopis aiaköögis valminud hõrgutisi maitsmas.

Botiku väike kevadfestival 2022

Loe lisaks