Mina olen kuus, Botik on kuus ja meil tuleb pidu!             ehk tähtsad maailma asjad läbi kuueaastase silmade

Botik ei ole nagu paljud teised täiskasvanute kohad, kus peab paigal istuma ja sosistama ja ootama igavesti toitu, mis pole isegi krõbe. Botik on nagu võlumaailm. Kui me sinna läheme, hakkavad mu jalad ise tantsima, sest seal on alati muusika – päris muusika! Mõnikord trummid, mõnikord kitarrid ja kord laulis üks tädi nagu lind.

Botikus on aed, mis näeb välja nagu unenägu. Päike paistab läbi lehtede ja lilled lõhnavad nagu kummikommid. Täiskasvanud räägivad ja naeravad ja unustavad oma telefonid, ja lapsed jooksevad ringi nagu tuul. 

Mu ema ütleb, et Botiku jaoks on tähtsad mängulisus, sõprus ja rõõm. See tähendab, et tohib olla naljakas, tohib lihtsalt niisama naeratada ja kooki tohib ka kätega süüa. Ja loodus! Botik armastab loodust. Seal on igal pool taimi ja ükskord me nägime isegi liblikat. See tantsis meiega. Või noh, tegelikult ta lendas, aga mulle meeldib mõelda, et ta tantsis.

Kui Botik oleks inimene, siis ta oleks mu parim sõber. Me kaevaksime aias ja paneksime ussidele naljakaid nimesid, nagu härra Vingerdis. Me tantsiksime õhtuni ja siis magaksime tähtede all ja ma oleksin nii rõõmus. Just selline tunne ongi Botikus.

9. mail on Botiku suur 6. sünnipäevapidu ja KÕIK on kutsutud. See tähendab ka sind! Seal saab tantsida (päriselt ja naljaga), muusikat kuulata, limpsi juua ja äkki isegi kooki süüa (ma loodan, et see on šokolaadi).

Tule peole! Pane selga midagi toredat. Mängime ja naerame ja tantsime koos. Teeme Botiku kuuendast sünnipäevast maailma kõige toredama peo! 

Kohtume seal!

Armastusega,
🌼