“Kas seekord PÄRISELT tuligi kevad, et jääda?”

On valgem, tunneme kehas ja vaimus end talveunest välja sirutavat energiat - kevadine pööripäev on suurepärane võimalus see uus saabuv valgus ja tärkav energia tänuga vastu võtta. Kui kolmapäeval, 20.märtsil on veel pimedat ja valget aega ühtemoodi palju, siis sellest päevast edasi saab valgust aina rohkem. Seegi tundub pikast talvest tulles taas uskumatu, ja ometigi nii magusalt tuttav.

Varakevadine katuseaed

Iga kevade saabumisega tõdeme taas, kui omamoodi värskena hoiab meid aastaaegade vahelduv rütm. Imestame igal aastal aina uuesti selle üle, et üks hetk ei olegi enam kella kuuest õhtul pime, unes ja lumekatte all olnud maapinnast kerkivad vaikselt esimesed kellukad ja raagus puud saavad tõepoolest jälle lopsaka leherüü tasapisi selga. Vaheldus hoiab värskust, sest kuigi teame, et kevad tuleb taas, ei ole ükski tema saabumise märk meile iseenesest mõistetav - kui oskame märgata ja hinnata.

Hiirekõrvus puud ja aia klaasmaja

Millal näiteks sina viimati punga-puhkemise-vaatlust tegid? Botikus on esimesed rohelised punganupud juba päid välja pistmas ja mõte sellest, et varsti on meie aias ja katusel taas lopsakas rohelus, tekitab elevust. Soovime võtta aega, et märgata, ja eriti tore oleks seda teha koos. Mõnusas seltskonnas, kevademuusika saatel nõksumas. Punga-puhkemist vaadeldes. Sellel üleminekuperioodil tasub meil looduselt eeskuju võtta ja lubada ka endal aegamisi muutuva päevarütmiga kohaneda, lubada ka iseenesele vaikselt tärkamise aega, et tasapisi aina enam õide puhkeda ja pungad päikese poole sirutada.