Baarismäng

Mäng on jada üksteisele järgnevaid huvitavaid valikuid, mille siduvaks tuumaks on maagiline ring ehk süsteem omaalgatuslikke reegleid, millega iga mängus osaleja vaikselt, valjult või vaikimisi nõustub. Ainukesed reeglid, mida järgida, on kokkuleppelised ning mis enam - neid on võimalik sättida, koomale tõmmata, laiemaks teha vastavalt soovile, nii, et kogemus võiks lihtsal moel olla veelgi lõbusam. (1)

Kui nüüd hetkeks ratsionaalne meel puhkusele lubada, siis oleks taolise avatud definitsiooni põhjal justkui võimalik pea kõigest iseenda jaoks mängitav mäng luua. See annab väe ja vabaduse oma kodud, köögid, aiad, stuudiod, töökohad, kasvuhooned, baarid, Zoomi kõned ja üldse kõikvõimalikud kohad ning mittekohad erinevateks mängulisteks reaalsusteks muuta.


Ehk ei peagi olema selgeid võitjaid ja kaotajaid selleks, et üks mäng võiks olla õnnestunud? Mis oleks, kui mängiks pikaajalist, samm-sammult laiali laotuvat mängu laual, mis toetub reeglitele (väärtused, põhimõtted) ning iga käik selles nihutatavas raamistikus põhineb uudishimul, arvestamisel ja austusel? Vali ainult huvi, pane paika reeglid (pehmed ja dünaamilist arengut soosivad) ning mäng võibki pihta alata.

Talvel, kui me loodusega ühte mängides samuti tublisti puhkasime, oli reedene või laupäevane (no olenevalt nädalaplaanist) lauamänguõhtu üks nendest ilusatest juhtudest, mil Botiku baar ja sel aastal eriti lumerohke, lõketega kaunistatud aed kõigile külalistele avatud oli. Sel juhul võis meile tulles leida eest seltskonna suuri ja väikeseid rõõsade põskedega inimesi, kes tulid kokku just selleks, et mängida. Ühel laual kolistati Jenga klotsidega, teised nostalgitsesid klassikaliste mängukaartide taga ning vihtusid üksteist kavaluse, aga põhiliselt kaartidega üle trumbata. See oli meie lauamänguõhtu Botik Nui. Podkidnoi - botik nui, same - same.
Nüüd on kätte jõudnud kevad ja on aeg ühes loodusega unelusest virguda. Meil Botikus võiks see välja näha nii nagu ikka: meie mängime baari ja aed mängib well… aeda. Niimoodi paaris moodustame koha koos loomiseks, kokku tulemiseks ja olemiseks, kus on tegelikult samaaegselt juba käimas lugematul hulgal eriilmelisi nähtavaid ja nähtamatuid mänge. Reegliteks on jätkusuutlikkus, kogukond ning tasakaal. Nüüd üritame siis aiaga kokku mängida. Mängime kogukonda. Mängime baari. Baarismäng?

Teksti autor on Laura Ruuder.

Kasutatud materjal:
(1) https://www.nytimes.com/2020/06/11/style/why-people-love-games.html
Eelmine
“Botikuga Botikust: minevik, olevik ja tulevik.”
Järgmine
Kesse laulab köögis?

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: