Hola, Hombre Pablo!

Alustame sellest, kuhu ilmselt paljud vestlused sinu fännidega juba viinud on. Kes on Hombre Pablo ja kust ta tuli?

2019. aasta juunikuu alguseses tekkis võimalus läbi tuttava-tuttava-tuttava rentida üks foodtruck. Tollel toiduautol oli peal logo "Pablo". Küll aga oli minu enda peas pöörelnud - selleks hetkeks võib öelda isegi, et juba aastaid- nimi "Hombre"(kuna mina olen mees ja minu meelest on hombre üks ütlemata lahe sõna). Ressursside kokkuhoidmise eesmärgil ei hakanud ma bussi üle kiletama, vaid spreitasin auto sisekülejele (luugi alla) nime "Hombre Pablo". Samal ajal luugi sulgemisel kandis truck endiselt nime "Pablo".

Nüüd keerame aja 2021. aasta aprilli, kus ehitasin endale isiklikku toiduautot. Seisin dilemma ees, kas minna edasi "Hombre Pablo"-na või muutuda algse idee järgi lihtsalt "Hombre"-ks. Otsustasin, et Hombre iseseisvana jääb võib-olla liiga võõramaiseks ning Pablo lisab nimele mõnusa "ringi", mis jääb hästi meelde.


Iga südamega ettevõtmise taga on inimesed. Kuidas sa ise end defineerid? Kuidas sinu ideed sünnivad?

Mulle meeldib defineerida ennast ja oma toitu mõistega- taotuslikult rustikaalne. Mulle pole esmatähtis, et toode oleks silutud, vaid ennekõike oleks tehtud südamega ja tal oleks oma nišš. Silma paitab enamjaolt pigem abstraktsus kui meeletu korrapärasus. Olen suur alternatiivse hip-hopi melomaan. Parimad ideed sünnivad enamjaolt öösiti, kui leban diivanil ja kuulan muusikat.


Selle taga on kindlasti mingi pikem lugu, kuidas sa Botiku aiakööki oma toiduloomingut jagama jõudsid. Räägi sellest.

Nagu ennist mainisin siis 2019. aastal rentisin foodtrucki ja tegin esimesi samme kokamaailmas. 2021. olin juba märksa kogenum ja ehitasin endale ise toiduautot. Vahele jäi 2020. aasta, kus koos hea sõbraga pühkisime kodumaa lume jalgelt ning sõitisme downunder Austraaliasse. 

Seal sattusin ühte Itaalia fine-dine restorani, kus mind üllatuseks pandi esimesel päeval taldrikuid lauda viima- see ei olnud töö, kuhu ma kanideerisin. Tegin tööpäeva sellest hoolimata ja ühtegi sõna lausumata lõpuni. Õhtul istusime omanikuga, kes oli tolles restoranis peakokk, maha ning rääkisin talle oma loo ära. See töö ei olnud päris see, mida ma otsisin ja läksime sõpradene laiali.

Paari päeva pärast sain üllatuseks kõne sellelt samalt peakokalt, kes kutsus mind uuesti restorani. Olin pikemalt kahtlemata nõus, teadmata, mis mind ees ootab. Selgus, et töölt oli lahkunud puitahju kokk ning pidin võtma sisse endale täiesti tundmatu rolli. Algse kahenädalase prooviperioodi asemel pakuti mulle esimese tööpäeva lõpuks puitahjukoka-ametit koos sponsorluse võimalusega, millega oleks võinud minust saada Austraalia kodanik. Võtsin tööpakkumise (ilma sponsorluseta) vastu ja algas tohutu rabelemine, mille eest olen ma meeletult tänulik.

Konkreetselt Botikusse jõudisn ootamatult, kui sain voodis lebades kõne Botikust. Pikemalt mõtlemata saime samal päeval kokku ning edasine on ajalugu.


Milline saab olema suvine menüü? Kuidas menüüvaliku loomine käib? Tundub, et oled palju inspiratsiooni kogunenud väljaspoolt Eestit?

Inspiratsiooni olen kõige enam kogunud Ameerikast, kus teadupärast on põimunud üle maailma pea kõik eri kultuurid. Aastaid tagasi Californiat külastades tärkas mõte teha midagi mehhikopärast. Suvine menüü Botiku aias tuleb särtsakas. Menüüvaliku loomises kuulan südant ja pakun neid kombinatsioone, mis mind ennast enim kõnetavad. Lihtsuses peitub ilu!


Millal on kõige parem aeg teie pakutavat maitsma tulla?

Parim aeg on kohe! Ja kui kohe ei sobi, siis neljapäevast pühapäevani Botiku aiatorni sammaste vahel.

Kas sinuga koos saab mõnele Botikus korraldatavale sündmusele toidulaua katta? Mis teeb sinu nö “cateringi” eriliseks?

Cateringi saab ka- põimin mehhikopärased maitsed pisut traditsioonilisemate peolauasnäkkidega.

Kust sinu kohta lisa lugeda ja vaadata saab?

Lisa leiab facebookist Hombre Pablo ning instagramist @hombre.pablo.

NB! Botik ja aiaköök on avatud neljapäevast pühapäevani. Aiaköögi hõrgutisi saab esimest korda maitsta juba 12. mail, mil toimub Botiku väike kevadfestival.