Kasaganaan - festival külluse mõtestamiseks

Kasaganaan festival kõlab... eksootiliselt. Millest see nimi, kust see tuleb ja millise elamuse festival loob?

Kasaganaan tähistab filipiini keeles (üli)küllust, õitsengut. Festival püüdleb programmiliselt mitmekesisuse pakkumise ja külluse mõtestamise poole. Mis on reaalne ja mis näiline küllus, kuidas me neid segamini ajame ja kuidas küllus võib ka hirmutav ja meie harjumuspärast maailma ähvardav tunduda. Küllussesse võib ära uppuda. Me ei suple ainult ökoloogilises, majanduslikus, informatsioonilises külluses, vaid oleme muutnud osa rikkusest prügi-, mürgi- ja mürakülluseks, mis meid lämmatab ja meie elukeskkonda käest ära sööb. Muidugi me ei taha seda eriti näha ka, sest see on ebamugav teema, seega saab inimese puhul rääkida ka inimliku pimeduse küllusest, mida pole õnneks kunagi liiga vähe võtta.

Mitmes festival sel aastal toimub? Kuidas see on ajas arenenud?

Kasaganaan toimub kolmandat korda. Esimesed kaks korda toimus pidu Kasaganaani nime all klubis Hall 2019. aastal, esimest korda märtsis Tallinn Music Week raames, kus oli elektroonilise muusika artiste 12-st eri riigist ja teine kord oktoobris, kui toimus spetsiaalne somatik slow rave techno pidu. Somatik techno on Sankt Peterburis alguse saanud elektroonilise muusika žanr ja liikumine, mille loojad ja vedajad Perforated Cerebral Party esinesid Hallis koos teiste liikumise esindajad.  

Sel aastal pidi festar murdma katuse alt looduse rüppe ja aset leidma Naissaare põhja metsades ja rannal augusti alguses, kuid ootamatu pööre epideemia sektoris ja uued piirangud sundisid plaane ümber mängima. Vahepeal näis, et peame festivali täiesti ära jätma, aga siis avastasin Botiku ja sealne keskkond inspireeris nii, et orgunn sai uue hoo sisse. Programm pidi ja on jäänud suuresti elektrooniliseks, kaasates naaberdistsipliine nagu performance, installatsioon, akustiline kitarr ja avalik jutuajamine ehk talk show. Viimase all pean silmas Reet Ausi IDA raadio saate Keskkonnatund avalikku salvestust laupäeval kell 20:00, kus igaüks võib sõna sekka öelda, arvamust avaldada, küsimusi esitada, demonstratiivselt püsti tõusta, kui midagi ei meeldi ja minema jalutada.

Festivalil osalevad artistid on ilmselt tuntud enamikele eestlastele - näiteks Chalice, Mick Pedaja... Aga on ka vähem tuntud tegijaid. Kes seekordses festivali programmis Sinu arvates enim üllatada võib?

Kas Chalice ja Mick ei võigi siis enam millegagi üllatada? Muidugi oma headuses tuntud artist saab üllatada ainult põrumisega, jokkis peaga mööda laulmise ja tüli norimisega. Seda tõenäoliselt ei juhtu seekord. Kuigi Chalice’i vahe naljad, mis ta lugude vahele räägib, on teinekord üsna provokatiivsed, õnneks, väike positiivne moment on, et keegi valesti aru saab ja omakorda naljakalt reageerib. Kui mõtlema hakata, siis teineteise mööda mõistmine on kogu inimliku kommunikatsiooni ja kultuuri alus.

Tegelikult on kogu kava ülesehitus läbi tunnetatud, ühtegi juhuslikku artisti ei ole, tuleb lihtsalt usaldada kuraatori oivalist maitset ja see kingitus vastu võtta. Kui kedagi eraldi veel välja tuua, siis kindlasti pakuvad hea elamuse ka anti-rokk performance Saint Cheatersburg, FREMEN, Tallinnas resideeruv poola muusik ja etenduskunstnik, Helsingi elektroonik Sumuposauttaja, pühhedeelne folktroonika ja worldbeat mõjutustega tantsumuusika produtsent ✺ SU—MU, lo-fi art pop bänd Saint Cheatersburg, kes esitleb muuseas albumit Juan Ratón, Smoke Brake Bois, Shinola, Valner Valme ja paljud teised.

Miks valisite seekordse festivali toimumise kohaks Botiku? Mida põnevat kavatsete siseruumide ja aiaga festivaliks ette võtta?

Suvine Botiku aed

Botik inspireeris kohe oma džunglina mõjuva aia, sundimatu atmosfääri ja selle kõige taga peituva keskkonnatundliku hoiakuga. Festivali üks mõte lisaks kõrgendatud meeleolu ja koosviibimise sünergia loomisele on ka soov teadlikkust tõsta. Mingit missiooni on vaja, et kasvõi enda jaoks ei paistaks asi tühikargamisena. See ei ole nagu aamen kirikus, et ülitähtsa näoga vestame süngeid tulevikustsenaariume, mõnitame avalikult kilekotti ja raputame tuhka pähe, vaid koos olles jagame omavahel hetke, rõõmu ja tunnet, et saab pareimini ja see ei pea raske olema. Paneme kerguse, mitte raskuse pealt.

Programm jaotub kahte ruumi, nn suur kontserdisaal ja kasvuhoone, kus on siis pigem vaiksed kontserdid ja dj setid. Siseruumid ja aia värvime ära spetsiaalsete visuaaliga, mille eest vastutab suur illusionist Aleksander Sproghlings. Täiendavalt loovad meeleolu Edith Karlsoni installatsioon “Leegid” ja Madlen Hirtentreu skulptuur “Hernehirnutis”, mis võtab tõenäoliselt uksel sisseviskaja rolli, et kõik head lambad oskaks peole tulla.

Kust saab festivali kohta lisainfot?

Festivali üldise kontseptsiooni kohta saad lisa lugeda Kasaganaani Facebooki lehelt ja seekordse festivali sündmuse alt: https://www.facebook.com/events/184404017134371

Näeme juba järgmisel nädalavahetusel Botikus!

Küsimusi küsis: Jaanika Siiroja